Friday, September 19, 2008

elada oma valikust

mul on kahju, et ma ei jõudnud tartus kultuuritehasesse, nüüd kus see ilmselt suurema hoo on sisse saanud, ning mul pole mingit ettekujutust sellest, kuidas seal asjad välja näevad, kui palju seal on n-ö püsiresidente, kui palju toimub seal kõikvõimalikke üritusi ning kui hea on seal üleüldine atmosfäär. ent mul on tunne, et kaisa & co on üks paremaid näiteid sellest, kuidas on võimalik elada n-ö "oma valikust" : teha seda, mida tahad, aga niimoodi, et sellest laiemale kogukonnale kasu on. soovin kogu ettevõtmisele ainult jõudu. (aasta või poolteist tagasi tundus olevat periood - ja see oli tõesti kummaline -, mil paistis, nagu hoolitseks kogu progressiivsema ja huvitavama tartu kultuurielu eest üks konkreetne kõrgema kunstikooli fotoosakonna lõpetanud kursus - huvitav, kes hoolitseb selle eest nüüd?)

igal juhul on mul ka siit laibachist välja käia näide mehest, kes "elab oma valikust", ning seda võib-olla isegi sõnasõnalisemalt kui esmaapilgul paista võib. tutvustan teile imepisikest, mitte üle kümne ruudust raamatupoodi laibachi vanalinnas, mille kõik kohalolevad ja müügiks välja pandud eksemplarid on sinna jõudnud omaniku ülimalt valiva käe läbi. ampluaa oli väga lai - ilukirjandusest teaduse, filosoofia, kunstiraamatute ja lastekirjanduseni - ent valik väga spetsiifiline, ning nagu mees leti taga mulle väitis, võtab selle hoolikas koostamine omajagu aega ja lugemist. ja ta ütles, et kõiki neid raamatuid, mida tema pisike poepind ei mahuta, saab ta üsna kiiresti tellida. pisike ja karismaatiline valimik, ühesõnaga, mille taga on kriso-sarnane süsteem.

poepidaja ütles, et selle äriga elab enam-vähem ära - tuleb ette halvemaid ja paremaid aegu - ent need paigutised raskemad perioodid korvab tegemisrõõm ning meelega ja egoistlikult võrdlemisi subjektiivse väljapaneku hoolikas valimine.

ta naljatas veel - äraspidise osutusena tollele maailma vanimale elukutsele - et tegelikult ja selles mõttes on see puhas enesemüümine. ning muigas kui ma vabandasin, et vaese tudengina just ülearu palju raamatuid ei osta (ehkki shock doctrine'i sain) ja küsisin, kas tohin valikut pildistada.

mind huvitab, kas näiteks tartus oleks niisugune ettevõtmine võimalik - kas see suudaks end n-ö ise alal hoida või omadega nulli tulla? kümme aastat tagasi ilmselt mitte, aga praegu?

1 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Imeline idee. Isiklik raamatupood. Võibolla see on prohvetlik osutus, võibolla tulevikus on palju selliseid. Mitte ulme-, krimi- või filosoofiaraamatute pood, vaid selliste raamatute pood, mis omanikule meeldivad. Või siis mitte ainult raamatute. Üldse kõigi selliste asjade pood, mis talle meeldivad. Selline ülim näide kultuuri (sh kirjanduse) pudenemisest.

8:05 PM

 

Post a Comment

<< Home