Saturday, March 26, 2011

igaühele oma isiklik supileedi


minu peaaegu kolm londonikuud hakkab peagi läbi saama - on olnud sisuline, tihe ja elamuslik - ning selle aja jooksul on end igapäevasesse kestusesse sisse seadnud ka mõned rohkem või vähem märkimisväärsed regulaarsused: nii nagu see elus ikka on. üks nendest regulaarsustest on olnud laupäevahommikune käik holloway roadi tänavaturule - kohaliku kogukonna omavalmistatud toodete väikest, kuid mitmekesist ja huvitavat iganädalast väljapanekut uudistama.

ning peaasjalikult ja esmajoones suppi tooma.

sest igal laupäeval müüb seal teiste seas väikestest plasttopsikutest täiesti oivalisi endakeedetud püreesuppe campbell - täiuslikult inglaslike maneeridega supileedi, kellel muuhulgas on kodus kaks last, kolm koera ja kolme jalaga kass. üks tema supp maksab kaks naela, aga kolm suppi maksab viis. ja tal olid ka termosed kaasas, kust ta neid maitseks proovida andis. ning esimesel korral, kui ma seal käisin, maitsesin ma neid ja need maitsesid nagu supid maitsevad, KUI SUPID LÄHEVAD TAEVASSE. ja nii ma siis hakkasin sealt igal nädalal suppe ostma - kolme kaupa, kogu nädalaks. ning suppe on tal tõepoolest kõige erinevamaid sorte. näiteks esimesel korral, kui seal käisin, ostsin

1) mushroom soupi
2) turkish lentil w chilli & mint soupi
3) yellow split pea w green chili & coriander soupi

ja neid nimesid oli muidugi rohkem ja osad neist olid veel pikemad ja keerulisemad, aga mitte kunagi ei olnud nad võõrastavad või tehnilised, vaid pigem ikka soojad ja kodused. ja ma ei ole nendest suppidest siiamaani ära tüdinenud, ning supileedi on kindlasti üks põhjustest, miks mul on archwaylt kahju lahkuda.

esimesel korral, kui ma seal käisin, oma supid ära olin ostnud, natuke juttu puhunud ja minekule pöördunud, peatas ta mind hõikega ja kõnetas mind veel viimast korda:

"one more thing."
" yes?"
"no microwave."
"yes?"
"yes. this is real soup. i made it. you would do it no good paying all this money and then ruining it with the microwave."
"all right."
"you have to take the old-fashioned saucepan and stir."
"i like old-fashioned..."
"then you're okay."

jätke meelde: holloway roadi archway metroopeatuse läheduses asuv tänavaturg.
highly recommended.

Saturday, March 19, 2011

unes und nähes, seaduse sees hingates

väga harva juhtub, et on palavik. aga väga tihti juhtub, et palavikuga tulevad kummalised unenäod. omakorda harva juhtub, kui need unenäod mingi erilise kirkusega meelde jäävad. ja veel harvem juhtub seda, et toda kirkust üritatakse kohe pärast ärkamist võimalikult väikeste kadudega kirja panna. mul oli üleeile palavik ning ma nägin kummalist und, millest jäi mulle (ent eriti kirkalt) õieti meelde ainult üks asi, mida mulle unes öeldi ja ma proovisin selle kohe üles kirjutada.

ma nägin - ja see osa on kõik väga hägune - kuidas berk mul siin londonis külas käis. (ja fakt iseenesest ei olegi täiesti vale, berk käiski siin natuke üle kuu aja tagasi). me hulkusime kusagil linna peal ja rääkisime millestki - ma ei tea, millest, ja see teebki asja huvitavaks. igal juhul ütles berk mulle selle asja kohta:

"ma näen seda nagu last, kes eksib suure ja tiheda võraga puu otsa ronides tükiks ajaks ära, ent siis, tagasi maa peale tulles, unes und nähes ja seaduse sees hingates teiseks on saanud."

on ilm-, sula- ja päevselge, et mu mitteteadvus on sellesse lausesse laiali plahvatanud, nii et ma ei saagi osata ise öelda, aga mida see tähendab? berk, mida sa silmas pidasid? millest jutt käis?

heinsaar meets mihkelson...

Saturday, March 12, 2011

the trick is to keep breathing


ma käisin laupäevahommikuse kodulähedase palverännaku korras highgate'i idasurnuaial isiklikult järele kontrollimas, ega äkki vaim pole lõpuks luuga uuesti üheks saanud. pidin tõdema: kondid olid seal, aga tont, mul on tunne, käib ikka veel mööda euroopat ringi. ja ega siin rohkem midagi öelda olegi. jääb üle vaid mõelda, aga mõeldagi on raske...

* * * * *
"what's the difference between the eastern part and the western part?"
"well, they opened the western part of the cemetery in 1839, but they were SO SUCCESSFUL that they had to purchase another 30 or 40 acres of land which became the eastern part in 1856."
"how much for entrance?"
"that would be three pounds, sir."
"and could you tell me where's karl marx?"
"oh, karl is easy. just follow this main road and keep to the left until you find him. he is VERY HARD TO MISS. it's with douglas adams that you'll be in trouble..."